Austraalia meie plätude all: Punkt reisile

Sydneysse maandudes läksime hommikukohvile kohalike Sydney’laste juurde, kes paari kohvrit hoidsid oma katuse all kuni me Njuu-Siiländil olime. Neil oli imearmas maja Sydney äärelinnas vaatega jõele. Ukse peal tervitas meid Jack Russel’i tõugu koer, kes arvas et me talle külla tulime. Uus-Meremaa muljed vahetatud oli meil järgmine peatus kolme tunnisõidu kaugune Canberra.

Linn on malli, joonlaua ja sirkliga ülesehitatud. Sirged ning korrektsed teelahendused, hallikarva ärihooned, mille all siblisid ülikondade ja nimesiltidega „tähtsad“ inimesed. Kahjuks tundub, et stiliste või disainereid linnaplaneeringu loomeosakonda igatahes ei lastud. Kuna reisiväsimus ning erinevad ajavahed kimbutasid, siis pikki linnaekskursioone ette ei võtnud. Karli arvates tundus Canberra nagu tuleviku Tallinnaga – võimurahva ja juhtide pelgupaik, kus madalamal klassil on keeruline elada ning kultuuri ajaloo mõttes seal on, aga seegi praktiliselt kõik! Canberrast Melbourne oli ligi 7h sõitu, siis saigi varem õhtule ning järgmine päev varem teele astutud, vajalikud peatused said ainult bensujaamades tehtud.

Melbourne linna sisse sõites tekkis juba kodune tunne. Palju rohelust, euroopalik arhitektuur, palju graffiteid, laiad tänavad ja lihtne liiklus- olid need mis meid võlusid! Otsides oma hotelli ja foori taga seistes märkasime järsku oma eest pisikest Toyotat, millel olid kaks eesti kleepsu pagassil. Meie silmad muutusid järsku tõllaratasteks! Püüdsime siis kangesti nende kõrvale sõita, et vaadata kes sees istuvad ja neile lehvitada. Meie imestuseks istusid sees väga vana paarikene ja kahjuks meil ei olnud ühtegi eesti lippu, et neile lehvitada. Nii pidimegi leppima nende kadumisega kõrvaltänavasse.

Meie hotell ostus pettumiseks. Pildid tripadviseris olid uhked aga reaalsus oli teine! Püüdsime ennast siiski sisse seada ja lähimas toidupoes oma külmkapp ära täita.

Hommikul oli superilus ilm ja muidugi me võtsime ette rannatuuri! Läksime lähimasse St Kilda randa, kus jahe meretuul värskendas kuumal suvepäeval. Jõudsime natuke päikest võtta kuni Karina järsku kuulis kõrvalt eesti keelt. Vaatasime siis, kust see tulla võiks ja nägime kahte tüdrukut, kes nägid väga euroopalikud välja. Karina uudishimu ei andnud rahu ja läksimegi uurime, kellega on tegu. On alati väga tore kohata eestlasi ja kuulata nende lugusid Austraaliast!

Ülejäänud päeva veetsime Melbourne kesklinna uudistades. Meile hakkas see linn ühe rohkem ja rohkem meeldima!

Kesklinnas on turistibuss ja –tramm, mis on täiesti tasuta! Ehk siis ümber kesklinna saavad kõik inimesed tasuta sõita! Muidugi, me tegime need tuurid läbi, et võimalikult palju näha.

Järgmisel päeval otsustasime minna kahe tunni kaugusele Melbournest- Philliph Islandile. Saar on kuulus pingviinide poolest, kes igal õhtul tulevad suurtes kolooniates merest oma pesadesse. Kuna saarele me hakkasime sõitma juba hommikul, siis veetsime päeva kohalikus rannas, mis oli Melbourne rannast ilusam. Melbourne randa võiks võrrelda Pirita rannaga ja Philliph Islandi randa Gold Coasti rannaga ehk siis päris suur vahe! Kui olime parajalt küpsed, läksime linna uudistama. Ühel infopunkti seinal nägime joonistatuid lippe ja järsku nägime nende keskel Eesti lippu. Ei osanud üldse arvata, kes need lipud oli joonistanud aga igal juhul oli tore sellises kohas Eesti lippu näha.

Õhtu saabudes sõitsime pingviinide vaateplatvormide juurde, kus eelmisel õhtul oli loendatud 933 pingviini! Meil õnnestus nii vale ajastu leida, et jäime pingviine oodates suure paduvihma kätte! See küll oli mööduv aga ülejäänud kaks tundi tuli värisedes pingviine vaadata. Aga see oli seda väärt! Mitte üksnes ei näinud me pingviini kolooniaid veest välja tulemas aga vaateplatvormilt tagasi tulles jalutasid pingviinid laudsete kõrvalt ja alt läbi. Ehk siis kui oleks käe välja sirutanud, oleks saanud pingviinile pai teha! See oli ÜLIM vaatamisväärsus!!!

Järgmisel päeval käisid Karina ja Karl omale uut elukohta vaatamas. Karl oli gumtree’st välja valinud kaks elukohta. Esimeseks osutus Avondale Height’sil asuv ridaelamuboks, kus oli välja üürida magamistuba vannitoa ja wc’ga mustanahaliste perekonnast. Ja teiseks kohaks oli Põhja-Melbournes tuba 10ks nädalaks, kuna omanikud sõidavad ise Euroopasse reisima. Valisime siiski esimese koha, kus võime piiramatu ajaga olla.

Karli vanemate viimased päevad Melbournes ja Austraalias veetsime me kesklinnas. Karl ja Kuno käisid linna kuulsas Akvaariumis, kus sai näha hulgaliselt kollasilmseid pingviine ning erinevaid kalu. Kuna oli 1.dets. siis kalu söötis jõuluvanakostüümis tuuker.

Viimasel päeval käisime Chinatown’s söömas, et maitsta ära Pekingi part! Part oli grillitud meekastmes ja serveeritud köögiviljadega. Karina lemmikuks osutusid meekastmes krevetid ja seda restorani võis üleüldiselt taevani kiita!

Magustoiduks gurmeekoogid võtsime Kreekalinna tänaval asuvast bagariärist. Ja õhtu veetsime kodus kaardimängu „MAY I“ saatel.

Kuna lend läks õhtul, siis otsustasime veel natuke ringi käia kesklinnast natuke väljapool asuvas piirkonnas. Karina ja Mall sattusid ühte poodi kus uudishimulik müüja Makedooniast teadis õelda, et üle tee kohvikus töötab eesti tüdruk. Eks meiegi uudishimust läksime uurima, kellega tegu. Kohtusime armsa eesti tüdrukuga, kellelt tellisime Lattet ja uurisime töövõimalusi piirkonnalähistelt.

Kell kolm saatsime Karli vanemad lennujaama ja jäimegi jälle kahekesi!