Hommikul tõttasime sadamasse, laevareisibüroolt saadud kotikesed pakitud ning omad joogid ostetud. Sadamas loeti pead üle ning kapten lükkas kell 9.00 käigu sisse. Merel võtab see sõit ikka rohkem aega kui mandri peal. Paari tunniga olime esimese saare „Hook Island“-i juures, maskid peas ning valmis vette minema. Esimene koht ei olnud kõige suurejoonelisem. Väikese rannaalaga ning madalas vees korallide uurimisega, eks ka sellepärast et madalamas vees saada hingamine ja mask paika ning vajadusel jalad põhja panna. Saared olid reaalsuses teistsugused kohati oli tunne, et oleme Norras. Paljusid ääristasid kõrged kivikaljud kõrgete puudega. Meie kujutasime ette et need on nagu palmisaared, rohkete palmide ja liivarandadega. Esimesel päeval tegime kaks snorgeldamist ning sõitsime ööbimiskohta – koht kahe saare vahel, kus vesi oli rahulikum, päikeseloojang oli kaunis ning kuhu oli veel paar jahti tulnud ööd veetma. Öö sai veedetud laeva katusel tähtede all, kuna kajutis oli liiga palav. Nägime palju langevaid tähti, satelliite ja ufosid J Hommiku-, lõuna- ning õhtusöögid valmistati värskelt otse laeva peal. Teisel päeval viidi meid Whitsunday Islandile lumivalgeid liivarandu vaatama. Reis algas väikese matkaga, kus giid rääkis meile saare loodusest. Kõik reisijad, kes tahtsid said ka sipelda rohelist tagumikku limpsida :D Nii naljakas kui see ka pole, siis on olemas taim, mis on rohelise tee toimega, kus elavad sipelgad, kes koguvad oma tagumikku rohelise tee ekstrakti. Kui sa sipelga tagumikku limpsid, siis sa tunned seda head tee maitset. Edasi räägiti meile ühest puu tüübist, millega kunagi ammu inimesed kalu püüdsid. Nimelt, kui sa selle puu vette paned, siis kalad surevad ära ja nii ongi neid imelihtne püüda. Lõpuks jõudsime vaateplatvormile, kus avanes meile imeline vaade lumivalgetele liivarandadele. Seal vaateplatvormil pesitses ka suur ämblik, siiamaani suurim mida me Austraalias näinud oleme. Kui pildid ja videod tehtud said siis lasti meid ka lõpuks randa. Rannast anti meile aega 2 tundi- piisav aeg, et ära põleda aga liiga lühike aeg, et seda paradiisi nautida. Kahjuks ujuda võis ainult kalipsoga, sest mürgised meduusid ja haid ujusid igalpool. Poisid jahtisid vees mereelukaid ja Karl sai superhead pildid raist. Enne kui arugi saime pidime laeva tagasi minema. Laeval ootas meid lõunasöök, siis maitses suurepäraselt, sest kõhud olid nii tühjad. Pärast lõunat viidi meid uude kohta sorgeldama ja kanuudega sõitma. Alguses sõitsime kanuuga üle korallide, saime ka nii pilti teha veealusest elust. Samas kohas nägime ka esimest korda veekilpkonna. Kilpkonnad pole päriselt üldse nii armsad ja toredad nagu me arvasime. Neil on kuri nägu ja nad võivad hammustada. Nad ujuvad ka super kiiresti, peaaegu võimatu on neile ujudes järgi jõuda. Õhtul hakkas tormiks kiskuma, välku lõi ja tuul tõusis. Ööbisime jälle ühes lahesopis, kus oli vaiksem ja soojem. Kolmandal päeval oli meil kaks snorgeldamist, esimene koht oli super äge! Kirev vee elu kõiksuguste värvidega ja suurustega kaladest. Lihtsalt võrratu, sukeldusime ja proovisime neid püüda aga kalal on ikka eelised vee all. Väga lahe ja kift unustamatu seiklus suure vallrahu ümber paradiisisaartel.
 |
| Laevad ööks valmis |
 |
| Whitsunday'le |
 |
| Whitsunday Hill Lookout |
 |
| Lumi!! |
 |
| Karina alustas oma ehetefirma |
 |
| Raipesa |
 |
| Kiskus tormiks |
 |
| Pärast snorgeldamist |
 |
| Laevalt kruiisile |
 |
| Korall #1 |
 |
| Korall #2 |
 |
| Nii nägi lähedalt veeelu |