Jaanuari lõpetamine

Vahepeal on niipalju uudiseid olnud, et meiega liitusid veel 2 eestlast, kellega Kullarannikul tuttavaks saime. Töölisi on palju ning vahepeal tuleb 4 lahkub 2, tuleb 1 lahkub 3, tuleb 2 lahkub 1. Lihtsalt arvatakse, et teenitakse juba esimestel päevadel varandus kokku, aga nii see kohe ka pole. Läheb veidi aega, enne kui ree peale saab aga meil läheb juba päris hästi. Mõtlesime ka uusi teid avastada tööle minekuks/tulekuks..Isegi geps näitas kiireimaks teeks just toda, mida me täna testida tahtsime..kruusatee – middle of nowhere..jõudsime lõpuks jõeni..ületasime jõe ja põlluteel jäime kinni kuna vihm oli mulla mudaks muutnud..ei edasi ega tagasi. Ukerdasime ning saime välja tugeva eesti mehe ja naise jõuga. Vaevalt hommikule tööle minnes, ärkavas hämaras, taas sama seikluse tahame ette võtta. Kuu on kiirelt möödunud ning jääme sõbrapäeva ootama. Veebruari lõpus tahame väikest trippi taas ette võtta põhja poole, lootes et ilmad on suviselt soojad ning saame suvele meeleoluka joone alla tõmmata.

Karina sõitis meid kinni

Meie villa..

Tõsine Subway

Kella viie crew

aialilled

aialilled #2

Karina, Kaidi, Raigo, Karl, Henri

Igaühele midagi

Karina tellis uue fotokaamera

Karl ajas känguru alla

Kaidi näeb puu otsas „double“-t

Raiks kohtas puu otas püütonit

Henri ostsis hantlid

Tööjukud

Tööd jagub ja oleme pideva thinningu all juba paar nädalat.
Vahepeal saime sellise kuumalaine osaliseks, et kodus külmaveekraanist tuli ka ainult tulist vett ning basseini pealmine kiht oli nii soe, et sisse hüpates oli tunne nagu maanduksid keevasse potti, kuigi basseini alumine kiht oli meeldivalt jahe. Seega pidigi enamus ajast vee all olema või kiirelt vee ära segama, et mõnusalt sulistada saaks.
Tööle on tulnud uusi sulelisi ja värvilisi kuna paljud lahkuvad varem selle kuumuse töttu. Mõnel päeval oli päikese käes ligi 53*C. Kes sai kuumarabanduse ja kes lihtsalt ei jaksa selle metsiku palavusega. Päevas läheb ligi 10L vett..pool sellest läheb pähe ja riiete peale, aga siiski.
Peale kuumalainet hakkas sadama, mis oli jahutav ja mõnus, aga siis ei tahtnud ülemused jällegi tööd teha, kuna redelil libisemisoht suurenes ning inimestel oli külm. Ja nii me lihtsalt ootame kodus paremat ilma.
Tegime ka uue kodureegli, kus peame omavahel vaid inglisekeeles rääkima..iga eksimus maksab 0.5-1$.
Hiljem ostetakse selle raha eest midagi head:D

Hommikused üllatajad

Puhkuse lõpetamine

Hommik pärast suuri pidustusi oli helgem, kui tavaliselt 1. Jaanuaril. Kell 9’st oli äratus ja kiiremas korras tahtsid kõik süüa saada. Aga selleks, et sama head söögikohta leida nagu eelmisel päeval, me sõitsime Noosale ringi peale ja maandusime samas kohvikus, kus eelmine hommik. Parim restoran Noosal on kahtlemata „Deck“, kus on maailma õnnelikumad teenindajad ja toit on taevalik. Kui olime oma pannkoogid ja lõhevõileiva lõpetanud, siis võtsime suuna randa. Noosa rand meenutas suvist Pärnu randa, kus inimesi jätkus iga ruutmeetri peale. Ookeani lainetesse joostes tundus vesi nii soe ja mõnus..  mis natukese aja pärast muutus väga soolaseks.  Kuna kaua ei saanud seda võrratut päikest võtta, siis tüdrukud otsustasid shoppama minna ja poisid infopunkti Fraser Islandi kohta uurima minna.  Shoppingu street oli inimestest tulvil, kõigil kotid käes ja muretu naeratus näol. Poisid olid vahepeal infopunktist vähemalt 10 erinevat voldikut Fraser Islandi kohta saanud ja uued plaanid juba valmis mõelnud.  Võtsime siis suuna Hervey Bay poole, kust järgmisel hommikul pidime Fraser Islandisse sõitma.  Tee peal otsis Karl majutust, mis osutus raskemaks kui arvata oli: kõik backpackerite hotellid olid täis. Hervey’sse me jõudsime õhtuks, kui kõik poed ja enamus söögikohtadest olid kinni.  Seekord tahtsime leida hotelli võimalikult ranna lähedale, et saaks kohe hommikul laintesse hüpata. Leidmisega ei olnud mingeid probleeme ja täna sellele otsustasid poisid kohe kohalikku randa minna ujuma. Õhtu oli väga mõnus ja vaikne- üle pika aja oli ookean vaikne. Söögikohaks leidsime rannaäärse pubi, kus ooteaeg oli pool tundi aga söögid olid seda väärt! Pärast väsitavat päeva läksime magama, et võtta järgmisest viimasest puhkuse päevast kõik! Hommikul võtsime esimese suuna info punkti, et uurida veel ägedaid kohti ida kaldal. Infost soovitati meil minna Burrum Lions Park’i. Kohale jõudes olime natuke pettunud, lootsime väga ilusat supelranda nagu oli Noosal aga Burrum osutus hoopis kalastuskohaks. Vaade oli kena aga ujumiskohta seal polnud. Kuna kolm päeva olid olnud täis turnimist, jooksmist, ujumist, sõitmist, siis otsustasime et aeg on tagasi koju minna, et välja puhata järgmiseks tööpäevaks.

Cheeers!

Krabi

Klassieksursiooni tagumine rida

Ananassi raksus

Uus on uhkem

Vana aasta õhtu möödus Tai restoranis, kus kõik panid oma chilli maitsed proovile ning erinevaid suppe ja nuudlirooge proovisid. Kõige parem challenge sündis siis, kui Henri pakkus $5 Raigole, et too puhtalt 4 chilli lõiku ära sööks. Järgnev 10minutit on kirjeldamatud, kuid siiski mingi osana jäädvustatud videosse – vana aasta viimased pisarad. Pärast tulist sööki suundusime oma superluks ägedasse hostelisse, et teha paar soojendust ning tüdrukutel oli vaja ripsmed lokki ajada. Chillisime ja hakkasime taksot siis tellima..mida sa loodad saada? 20 min enne südaööd kus taksojuhtidel on kõige kiiremad ajad. Paar minutit enne südaööd siiski saabus tellitud takso ning kimasime lähedale asuvasse lookout’i, kus avanes ilus vaade kogu rannapromenaadile ning linnale, kus jäime ilutulestikku ootama ning shampust avama. See aasta saabus 8 tundi varem. 

Uue aasta tervitused!

Thai gurmee

Pidustustesse

Sydneys me küll ei olnud, aga ilutulestik oli sama ;)

Vana aasta vanad päevad

Peale jõule olid mõtted juba puhkusel ja uue aasta toimetustel. Kuhu minna, millal, mida vaatama ja mida tegema. Neljapäeva hommikul lõppes töö ning pakkisime asjad kokku, et Gin Gin’i ära tulla. Reede varahommikul sättisime suunaks Rainbow beach ning seal me oma esimese puhkuse supluse ka tegime, tuul oli tugev, lained olid suured ning surfilauaga oleks poole lõbusam olnud, kahjuks seda kuskilt lähedalt rentida ei saanud. Ranna ääres leidsime ka 4x4 auto, mis oli teinud rannal lõbusõitu, kuid siis kinni jäänud ning muutunud turisti objektiks. Leidsime matkaraja, mis viis populaarsesse carlo sandblow liivaväljale, kust avanes lummav vaade värvilistele liivamägedele ning troopikametsale. Randa sealt ei pääsenud, kuna kogu see liivakast oli nö mäe peal, küll aga paistis alt ära 4x4wd seiklejad, kes oma maastureid proovile panid. Ka Inskip Point’s sai ringi vaadatud, ujumas käidud, krabisid taga aetud ning vaadatud kuidas 4x4 kõik praamidega Fraser Island’le lähevad liivasafarit tegema. Öö veetsime Noosa Headsi seljakotirändurite mekas, kus bubid ja rannad olid lähedal. Käisime ka mägedes, pigem vaateplatvormil kus avanes kõikidele mägedele ja küngastele rahulik vaade. Tagasitulles sattusime ekslikult kruusateele, mis viis meid läbi ananassipõldude – ei saanud juhust kasutamata jätta paari ananassi kaasa võtmatast. Leidsime ka ilusa vaateplatvormi, kus mõtlesime uue aasta ööd veetma. 

Rainbow beach

Uups..

Carlo sandblow

Glass house mountains

Ananassid

Turistid