South Molle island

Võtsime aja maha eestlastega, et tulla kaheks päevaks ja üheks ööks  saarele kämpama

Karli kivikunst

paradiis või ja?

Karli kookosekunst

Käisime Maikiga kalal

Ametlik tunnistus

Kes käis snorgeldamas

Kes pildistas koralle

...see kellel on veealune digikas

Ailen,Elina,Karina - snorgeldusspetsialistid

Mirko ja Karina käisid raksus, öösel grillisime kookost ja õlut

Öökalapüük

Ühel õhtul otsustasime minna kalale. Pigem öösel, kuna Karl vabanes kell 23.00. Üllataval kombel tulid nii Karina kui ka Ailen meiega kaasa. Sõitsime Shute Harborisse, kus on valgustatud kai ning mis päevasel ajal on tihti üle rahvastatud. Sinna jalutades oli kuulda kalade veest välja hüppamist ning lootus midagi püüda oli suur. Karl püüdis landiga, Karinale õpetati rulli ja nööriga püüdmist, mille otsas oli krevett. Micheal ja Ailen püüdsid spinninguga ning kalmaari või krevetiga. Kala kahjuks meie konksude otsa kinni ei jäänud. Öö oli ilus, tähti oli palju ja mõnusalt soe, kuigi kuskil 1 ajal öösel hakkas sadama ja tuul tõusis ning me otsustasime kalaõnne teinekord uuesti proovida. Ei saa ka mainimata jätta, et Michealil on väga sheff auto, nimelt laguunsinine Ford Mustang, aastast 1960. Seest väga spartalik ning metallikolinat ja mootorimürinat on kerge tähele panna. Rool asub vasakul ning sõitma peab ka vasakul. Kuna tegu on üle 50a vana autoga, siis ta ei pea rooli parempoolse vastu vahetama. Igastahes öösel kalastada on vinge, väge rahvast ja mõnus tõus, kus kuuvalgel röövkalad süüa otsivad. Järgmine kord võtame muusika ning paar õlle kaasa ja loodame suurt saaki saada.

Denman Cellars Beer Cafe

Karli esimesed päevad Denman Cellars-i õllebubis. Hommikupoolik algas väga ootusärevuses. Tegelikult polnud mingit närvi seeski. Rohkem oli Karina ärevuses :D. Köök on pisike, kolmekesi ringi liikudes tuleb igakord arvestada, kuhu astuda ja kui kiiresti asukohta vahetada või teisele ruumi teha. Laupäev ja pühapäev olid rohkem köögi korrashoiu poolel, õppisin külmkappi ja toiduaineid. Tegin taldriku ettevalmistusi – salat, kastmed, salaamid jne, ning  kokk tegi selleks liha ning friikaid vajadusel. Köögis on hea see, et pidevalt on kõht täis, nokid seal kana või just valminud chorizo vorstikesi või friikaid. Sai juba tööpostil ka alkoholi tarbitud, teadmaks et see on ju õllebubi. Mingi kanada õlu, Moosehead – paras just oma õhtusöögi kõrvale. Seltskond on kirju. Peakokk on poolakas, teise vahetuse peakokk samuti poolakas, nais abikokk tsehhitar, ning teine kokk poolenisti uus-meremaalane, austraallane ja väiksena kasvas üles Hong Kongis. Väga kift tüüp, saime kiirelt ühele lainele ning huvid klapivad. Pidime lähipäevadel ka kalale minema. Esmaspäeval oli  vaikne, peakokal olid pulmad, ning pooled töölised olid pulmas ja pooled tööl. Hommikul alustasime tolle kutiga kahekesi köögis. Päev oli rohkem ettevalmistus nädalaks, mina valmistasin Juliene salatit, mis on iga roa põhikomponent. Kõike mis teha oli vaja ka tegin. Küpsetasin lihapalle või keerasin leibu ahjus. Õhtul valmistasime kana-taigna mõksi, mis hiljem läks leivapuru sisse ja karpi. Valmistades läheb too fritüüri ja välja tulevad väga krõbedad-seest pehmed kanapihvid peterselliga. Õhtul võtsime veel „pulmade tähistades“ pits väljamaa viina. Ega too tsehhitar sellesse väga hästi ei suhtunud, aga ega meil pole kõige parem klapp, targutab ja õiendab pidevalt, aga peab sellega hetkel leppima, pole vähemalt päev läbi temaga koos. Koht on kaunis sadamahoones ja kodust u 1,5km kaugusel, aga ikka käin autoga. Toredad esimesed kolm päeva ning järgmine nädalavahetus olen seal tagasi

Ninn ja nänn

Karlil tööl lõunases vahetuses juhtus huvitav intsident. Nimelt Luke vormis pitsapõhjasid läbi aparaadi pannile ning Karl ladus panne ja kaase üksteise peale. Kord kui torn oli jälle kõrgeks kasvanud, siis tõstetakse see torn laualt käru peale. Mingil põhjusel võtsin aga ühe käega alumisest pannist ja teise käega alumise panni kaanest ning kui selle torni olin laualt tõstnud, lendas see Pisa torn põrandale, kogu tagumine poeruum oli pitsapanne ja pitsapõhjasid täis..mõnda sai päästa, mõned läksid aga hävitamisele. Luke naeris ja mis minulgi muud teha oli. Lohutuseks ei olnud see esimene kord, mil see juhtunud on (minuga aga küll esimest korda). Pitsade vedamistega kohtab iga..IGASUGUSEID inimesi ja loomi, ühel õhtul toimus ühes eramajade villas stiilipidu, kus pitsatellija oli meigitud batmani filmi karakteriks – tolleks klouniks..ja nägi päris hea välja. Kogu nende ~15 liikmeline gäng oli minu jaoks kui 3 minutit batmani filmivõtetel. Vahepeal on Karina omale ostnud uue telefoni, telefonile tellinud ägeda koti ning eile soetas ka uue digika endale. Karl on pitsavedudega niipalju tippi ajapikku korjanud, et ostis uued tossud millega uues kohas tööl käima hakata. Homme juba ongi esimene päev.

Meie apelsinipuu

Makro proov

Naabri koer jalutas kord mõõda

Rannaala

Abel Point Marina

Kruiisile!

Aprilli tõsiselt ei võeta

Kuu aega oleme juba Airlies elanud, töötanud ja söönud. Keskime päev näeb ette paar tundi laguuni ääres pärast Karina tööpäeva, linnapeal jalutamist (kuna linn suur pole, siis saab kiirelt jalutatud :P) ja õhtusöök enne Karli tööle minekut. Linn on hakanud inimestega täituma viimasel ajal, kuna pühad on tulemas, inimesed on kargest austraaliast siia sooja otsima tulnud ja ka koolivaheaeg mängib rolli.
Käisime ka ühel ilusal päeval Bowenis, tunnise sõidu kaugusel.

Koju ja mujale..

Aitähh!! Aussi kommidega ei anna võrrreldagi !!

Ühel õhtul tegime banaani-kreekapähkli-shokolaadi muffe

Bowen

2$ eest miljonivaade

Karina ja saaremaa

rand ja snorgeldamine

Jumbu vees