Uus Maailm – Uus-Meremaa

Uus Meremaale Christchurchi maandusime 30 minutit plaanitust varem, põhjuseks kiitis piloot taganttuult. Maandusime peale südaööd, piiril probleeme ei tulnud ning eelnevalt broneeritud auto ootas meid lähedal asuvas hotelli parklas ja teekond meie motelli läbi tühjade tänavate võttis ainult 10 min. Kohalik kell näitas 2 öösel ja väljas oli soojakraade kõigest  10..bbrrr. Hommikul Christchurchis leidsime meie hotelli kõrvalt kohe pisikese hubase kohviku, kust saime kodukootud hommikusöögi võileibade, pannkookide ja kohvi näol. Christchurchist Hokitikasse sõitu alustades põikasime läbi ka kesklinna tabanud eelmise aasta maavärina piirkonnast. Siiamaani oli näha parandustöid sõiduteedel ning katkiseid, hüljatud maju. Sõit Hokitika linna viis meid otse idarannikult läänerannikule välja. Läbi Arthur Pass’i kaunitest kaljuvahelistest käänulistest teedest ning lopsakast taimeriigist. Jõgi ja raudtee saatsid meid lõpuni välja. Mägedes saime vihma, kohati päris tihedat, kuid läänerannikule välja jõudes olid pilved kadunud. Kohtasime ka kohalikke Kea’sid. Nad on NZ mägipapagoid ja väga julged. Lendasid kapotile ja küljepeeglite peale, isegi tahtsid autosse siseneda aga suuremat kui 2cm pragu klaasi alla ei lasknud. Kohale Annabelli Motelli jõudes ootas meid sõbralik onu vastuvõtu lauas ning tundis huvi, millist piimatüüpi me kohvi peale tahame ning andis vastavalt soovile oma külmikust. Suured magamistoad ning veel suurem elutuba, vaikne ja ilus piirkond. Linnapeale sööma minnes avastasime suurepärase Fat PiPi pitsarestorani, mille tagaaed viis praktiliselt ookeani piirile. Maitsev rikkaliku kattega kodukootud pitsa ja värsked NZ mahlad tegid külastuskäigu eriti meeldivaks.

Hokitikast sõitsime järgmisel hommikul edasi Wanakasse. Teele jäi meile 2 liustikku, Franz Joseph ja Fox. Meie valikuks sai Fox, mis on vähem rahvastatud ja kuhu on lühem jalutuskäik autoparklast. Karli isal õnnestus pääseda kohe lühikesele helikopterilennule liustiku kohale koos kiire vahemaandumisega lumisel mäeharjal liustiku kõrval, mis oli väga huvitav elamus. Meie nautisime sel ajal cappuchinot ühe teeäärse kohviku terrassil.  Edasi matkasime Fox’i mööda maalilist mägedevahelist orgu, aga liustik iseenesest osutus pisut pettumuseks. Liustik ei olnud nii suur (Norras sai parema elamuse) ning enne liustikku 200m sai ohutuse mõttes teerada otsa. Tee ise kulges mõõda kruusast jõesängi. Lõunasaare maanteed on väga maalilised ja kaunid, siin sõites 2h lendavad palju kiiremini ajaliselt kui Austraalias 2h pikka sirget tuimalt lasta. Ühe brošüüri pealt leidsime info maantee äärde jäävast lõhekasvandusest, kus tegimegi peatuse ja sõime lõunat ning üle 1,5a saime lõpuks maitsvat keedukartulit grillitud lõhe kõrvale. Wanaka’s avanes meie cottage’st ilus maaliline vaade järvele ning kaugematele lumemägedele. Kohvi, mis jäetakse hotellidesse klientidele on hullem kui lurr – nõrga aroomiga puru, mis ei toimi. Isegi külm vesi kraanist äratab rohkem ülesse. Õhtul käisime linna avastamas ja leidsime hiinaka, kust sai Butterchickenit ja naani. Kahjuks ei andnud neid aga võrrelda Airlie Beachis pakutava butterchickeniga ja naaniga.

Karina on ärapakitud

Mida pannkooki!

Uudishimulik Kea kapotil

Ookean on jalutusraja jalust maha võtnud

Tahad astuda kohalikku omavalitsusse?

Vaba aeg paadil ja kalal

teel liustikule

huvitav taimestik

Fox liustik

Kopteriga liustiku kohal

Puhkemata sõnajalaõis

Lambaliha

Jõuluvana hobused

Osa 2: Sydney't avastamas

Tagasi linna jõudes muutsime oma kultuurisuunda ning käisime hiina aias, mille hiinlased olid teinud sydney’lastele kingituseks 1987aastal. Lummav, rahulik ja puhas. Kadestame, kelle kõrged korteriaknad sellele aiale piiluvad. Chinatown ei jäänud hiinaaiast palju kaugemale, kus meelitasid vähegi ilusamad tütarlapsed sind oma restorani menüüdega istet võtma. Sammuti oli palju hello kitty teemalisi poode, kus teema värviks oli ROOSA.

Aga isegi üldises pildis on Sydney väga multimetro linn, austraalasi on raske noppida nendest aasia massidest välja. See-eest musti ja põliskohalike aborigeene kesklinnas ei kohta just sageli.

Ühel päeval kohtusime kohalike Sydney’lastega, kes olid käinud suvel eestis ja saaremaad avastamas. Sattusid nemadki Ohessaare tuulikusse ja Teeliste tuppa ning said tuttavaks Karli perekonnaga. Jagasid kontakte ning oli meilgi plaan Sydney’st läbi sõita ja nii me taas kokku saime. Toredad nooruslikud vanurid. Mees Melbournist, naine Sydney’st ning on reisinud palju ning elanud enamus elust Melbourne’s või Sydney’s. Viisid meid kalaturule, kus proovisime koore-juustu „lobster“-it. Vähilised on kõik väga maitsvad. Krevetid on siin eesti omadega võrreldes nagu big mac’i just alla pigistanud – prisked ja maitsvad – neid samu kasutades käime ka kalal. Eks hea kala tahab ka head sööta ;).

Õhtu hämarustes käisime uudistamas tuledes Ooperimaja ning Sydney Harbour Bridge, kus inimesed susisevad ja napsitavad kõiksugustes butiikkohvikutes ja baarides. On peaaegu võimatu leida vaba lauda pärast kella 8t õhtul.

Viimasel päeval otsustasime külastada Austraalia Muuseumit, mis asus Sydney pargi taga. Muuseumi alumisel korrusel olid erinevate loomade ja lindude skeletid. Kõige uhkemate skelettide omanikud olid lõvi, kaelkirjak ja elevant. Teisel korrusel olid Austraalias leiduvad kivimid, mis olid võrratult ilusad. Mõni meenutas koralli, teine vatipatju jne. Viimasel aknal olid mõned lihvitud kristallid, mida poest saab osta väga kalli raha eest. Kolmandal korrusel olid topised kõiksugustest Austraalia lindudest ja viimasel korrusel dinosauruste skeletid ja krokodilli topised.

Õhtu poole läksime lõpuks poetuurile kuna ilmad olid külmad (Austraalia mõistes) ja Uus-Meremaal on veelgi külmem! Ning oli ka viimane võimalus osta Sydney suveniire. Suurtest kaubanduskeskustest leidis Chanel’st kuni endale ehitatavast väikestest raudteelinnakutest ehitamise osade poeni välja. See lause nüüd lonkas aga pikemalt seletades, leidsime sealt poode kust said osta osi, et kokku panna endale koju mudel raudtee linnak või väikestest sõduritest ja mini kuuskedest sõdurplatsid. Need olid poed kollektsionääridele, kus uue sõduri väljalase maksis ligi 400 daala.

Bonsai nurk

Hiinalinna valvur

Skeleti osakond Austraalia Muuseumis

Vääriskivid

Austraalia mömmi

Vennad Tihased

Sydney panoraam

Lahkudes sadamast loomaaeda

Chill naised, meil on puhkus!

Made in chinatown

St Mary's Cathedral

Kalaturg

Osa 1: Sydney ei ole mingi…Brisbane!

Sydney linn on suur, seda näitab selle rahvaarv, ligi 4,5 miljonit jukut siblivad selles tihedas kultuurses ja sportlikus kesklinnas igapäev kuhugi! Sydneysse sisse sõites suutsime ka juba oma teegiidi Jüri paanikasse ajada ning ära eksida – tegime linnale auringi peale. Pärast korteri check-in’i külastasime ära kohe vahakujude muuseumi ja „teletorni“ kust avanes päikseloojanguline vaade linnale. Vahakujudemuuseum oli chill, paljude kuulsuste kõrval oli võimalik ka omal keep,parukas,riided või mask pähe panna ja poseerida Nelson Mandela või Vanade kuulsate lenduritega.

Kütusehinnad on suurlinnadega ikka palju odavamad. Võrdluseks Airlie Beachiga 1.45$, maksad siin 1.30$ liitri eest. Eesti hindadega on see täitsa kõkimõki – sellepärast siin need janused v6 ja v8 mootorid nii popid on.

Järgmisel hommikul oli varakult päike väljas ning suund loomaaeda. Selleks haarasime sadamast pisikese katamaraani, mis 15minutiga teiselepoole Sydney’t sõitis ning skycar peale viis. Mõõda kõisraudteed sõitsime loomaaia ukse ette. Loomaaed oli tohutult suur ja mitmekülgne, nägime loomi mida Eesti loomaaias ei näe: kaelkirjakuid, musti papakoisid, pingviine  ja paljuid teisi loomi. Linnupuurid olid nii suured, et inimesed said uksest sisse ja välja käia, nii et peakohal lendasid erivärvi sulelised. Teatud kellaaegadel tehti loomade show’sid, kus näidati loomi ja lasti inimestel neid katsuda ja pandadega sai pilte teha. Loomaaiast ära tulles ja laeva peale uuesti astudes kohtusime enda üllatuseks eestlasest kapteni ja kapteni abilisega! Karina ja Kuno said tagasituleku tee veeta kapteni kajutis ja kuulda eestlaste elust Sydney’s.

Kapteniga sillas

Ei söönud hommikul putru, jah?

F1 Webber

Zupaztaar!

Breakfast at Tiffany's

Going Lunch at Johnny's

Sydney, St Mary katedraal

Linnavaade Tower eye'st

Kaabelrongiga loomaaeda

Guaalal oli eile raske pidu

Uss, kes teadis mehesõnu

Kuule, kas sinu oma maitseb ka nagu rohi?

Jack Sparrow orangutang

Kaljukitsede katusekorterid

Ülekäigurada

Gorillade lõunasöök

Lõvid luurel

Tiigrid valvel!

Leemurid luuslangid

Tuvi tuli juuksurist

What a duck!

Pelikan, kes ära ei tundnud!

Lolo läks Pepet otsima