Hõissa-hurraa

See järjekordne sünnipäev möödus tõiselt..Nii nagu eelnevalt kirjutatud toimus kõik copy and paste. Ainult et vihmaga ja päev läbi sadas.Tunne oli nagu kaitseväes metsas puu all vaenlast oodates, aga seekord olime saagidega. Peale tööd koju sõites oli tegu nendest mudastest teedest jagu saada. Nüüd mõistan kui eelmises farmis õeldi "ärge veel tulge, siin sajab" ja kui sajab, siis ikka kallab.
Õhtul koristasime hotellitoa ära ja ootasime külalisi. Kutsusime eesti noorpaari meie juurde limpsi libistama ja niisama chillima. Polnud kõige tähtsam number ka see 24, seega pitsa ja õlu olid täisa asjakohased.
Järgmine sünnipäev ei ole kaugel.

Ootasime 45 min kahte pitsat..

Elu

Kui me räägime elust, siis see peab olema põnev, sest keegi ei taha igavat elu. Põnev elu tähendab muidugi põnevaid hetki, põnevaid inimesi ja huvitavaid seiku. Meie elu on põnevalt rutiinne. Nädalane elu Gayndah's näeb välja selline, et tüütu kuid raha teeniv äratus algab kell pool 6. Uimerdame siin toas pool tundi ringi, tehes putru või helbeid jogurtiga. Eesti mustika jogurt on ikka parem kui siinne „puuvilja jogurt“ kus pole ühtegi marja (ostame küll uhket brändi, et näidata, et meil on raha elada nagu linnainimesed:D). Telekas sisse, vaatame hommikusi uudiseid, viskame vanad kaltsud selga (pesumasinat meil praegu pole) ja ootame kui kell saab 6.10 ning sulgeme oma järel ukse ja sõidame tööle. Hotelli parklasse sisse saades peab sõitma alko drive-thru’st läbi. Põllud on u 10 min autosõidu kaugusel. Võtame oma varustuse autost (kindad, saed, võileivad ja joogid) ja valime puude rea, mida siis seekord saagima hakkame..ennem muidugi sööme 2 mandariini ja puhastame noa mandariiniga ära, lõigates mandariini ja liigutades piki saagi, et terad läigiksid..ja 10h saagimist alaku. Puud on erinevad, täna hommikul olid väga head puud ja tempo oli meie kohta igati korralik, peale lõunat saime sellised prisked poisid mida nülgid 2-3x kaugem. Erineva suurusega puud on erinevad, kõiguvad 1-3 dollarit tükk. Smoko ( esimene hommikune lõunapaus) ning lõuna teed siis kui ise tahad ja kuidas kõht tühjaks läheb. Seltskond on siin kirju nagu Mati Kaalu loomapargis – austraallased, indoneeslased, sakslased, inglased..pole veel kõigiga tutvunud. Noored ja vanad, ühed noored pensionärid rügavad meiega võidu, noor pensionär tähendab 59 aastane.

Tööpäevad on läinud ruttu, võib-olla on see vaid esimese nädala värk. Kui ikka 2-3 kuud sama asja teha, siis see aeg hakkab lihtsalt venima. Eile pakkus perenaine mulle mootorsae koolitust (paberitega) ja see tähendaks et veedaksime ikka pikemat aega selles farmis…(trüki veel shokolaadi süües, tähed kõik kleepuvad). Aga šokolaad on muidu hea – Dairy Milk. Heal pakkumisel saab poest 2 shokolaadi 5$ eest, mis on väga hea pakkumine. Smoko ja lõunapausi ajal sööme oma ülimaitsvaid võikusid, mis igal eelmisel õhtul valmis teeme suure hoole ja armastusega – Sai, sinep, ketšup, majonees, kurk, muna, viiner, juust. Parem kui Mäkk. Teistega väga tutvunud pole kuna kõik töötavad ja pole aega isegi omavahel jutustada, siis jääd mõttesse ning lõikamine aeglustub..oi ei seda ei taha, et juhtuks.

Tööpäev lõppeb üldjuhul pool 5. Sõidame tavaliselt enne poest läbi, haiseme ja käime oma mustade riietega mõõda poodi..ja siis koju, pessu ja sööma ja puhkama. Elame nädal aega hotellis, tööliste maju ei taheta täis koormata..mõelge kui ühes majas elab 6 töölist ning kõik jõuavad ühel ajal koju, tahavad pesta jne..kreisi. Toas on meil väike külmik, kööki meil pole, vaid Joonasele (tädipoeg) mõeldud kraanikauss ning kapp. Süüa teeme pererahva juures, siis ajame ka eestlastega juttu, kes nendega koos elavad. Taaniel ja Meriliis laenasid meile ka küpsetuspotti, kus saab praadida ja keeta…multikulti värk..Tänud neile. Õhtu mõõdu ruttu. Vaatame oma ägedast laiekraan lcd telekast (voxson) uudiseid ja „võta või jäta“-t..see käib igapäev..neil aussidel on ikka raha jagada. Teeme järgmiseks päevaks võikusid ning klõbistame veidi netis ringi. Bindaroos me tudusime juba enne 9t..ja tõusime kell 7… siin tuleb uni umbes pool 11 ja tõuseme pool 6..midagi on sassis.

Seiklustest pole veel kirjutanud, aga eks need ka paari päeva jooksul tekivad.

Pühendusega Triinule, ma loodan et said natukenegi aimu missugune raske päev meil on:)

Pilt jutustab rohkem

Romas, ilusad unistused

Nädalavahetuse pokker

Big Rig

Viimane asi mida veel näha tahad..

Tõeline pudel

Uued põllud - mandariinid

Tõsi jutt

Saagida, saagida, saagida jah!

poja

Järgmise päeva võikud

Uues linnas uued segadused -Tere Gayndah!

Pererahva poolt saadetud sms nende aadressiga viis meid hoopis vale maja juurde, kus üllatunult kohalik töömees vaatas, kes need 2 on. Tutvustasime ja küsisime oma uute tööandjate kohta, aga vanal polnud halli aimugi kes need inimesed on. No kuidas!! Helistasime üle ja tuli välja, et sms oli vigane-õnneks ainult maja nr'ga-tänavalt 300m edasi ja kohal me olimegi. Rööm näha eestlasi ja rööm teha juba järgmine päev tööd.
Täna hommikul, teisipäeval olime 6.10 valmis ja startisime farmi. Tegemist on apelsinipuudega ning käsisaega tuleb võsusid ja koledaid oksi lõigata- tuuu iisi..tegemist on tükitööga, seega tuled millal tuled, lähed millal lähed..umbes nii. Esimesed 3 päeva on nö treeningpäevad, siis peaksime olema Australian Next Top Pruners :D
Nädal aega saeme selles linnas, siis liigume edasi.
Saime 3x vihma tunda, see oli värskendav mõnus ja külm, võrreldes Romaga kus oli pidevalt 24-26 ja healjuhul 2 heledat pilve päeva peale.
Tubli K&K brigaad tegi 144 puud esimesel päeval - väikse sohiga muidugi..perenaine ise trimmis ka mõned.
Karli jaoks on töö kergem, Karina jaoks veidi füüsilisem, aga kuna saame koos töötada annab motti juurde ja liigume hästi kilpkonnade kohta.
Homme taas tööle ning varsti tulevad ka pildid.

21.08 Hüvasti Roma

Pühapäev oli meie viimane päev Bindaroo pudelis. Päev algas varakult ja tegusalt, kella 12st oli maja läikima küüritud ja kotid pakitud. Väike ärevus oli sees tulevase teadmatuse ees. Paar päeva tagasi saime küll pakkumise cottoni farmi, kus Karina saaks alustada reedel  26ndal ja Karl 2sel septembril, kuid nädal aega kodutud olla võttis seest kõhedaks. Pärast peremehega hüvastijätmist võtsime suuna Roma poole, et ööseks odavat hotelli otsida. Tegime olemasolevatest valikutsest parima - Irish Pubi hotell ehk siis all on pubi ja teisel korrusel on hotell. Olime end mõnusalt sisse seadnud ja interneti lahti võtnud, et uurida töökuulutusi, kui saime toredatelt eestlastelt kirja. Nad kutsusid meid samasse farmi tööle kus nad ise on. See oli meie jaoks väga hea uudis. Karl helistas uuele tööandjale Marleenile ja saime teada, et võime kohe sõitma hakata. Õhtul tegime all pubis ühed joogid, et tähistada meie uue töö algust. Järgmine hommik läksime kohe panka, et teada saada kus Karina pangakaart reisib ja kas me saame selle lõpuks kätte. Otsime endale magamiskotid ja tööriided. Kui kõik sai tehtud võtsime suuna Gayndah’i poole. Lõunapausi tegime väikses linnas nimega Chinchilla, linn ise oli nagu pommiauk, aga bistroo, mille me leidsime oli väga euroopalik. Toit oli super! Edasine teekond oli väga ilusa maastikuga: läbi mägede ja istanduste.

Kes valetab, magab pingpongi laua all!

… vaatame kambaga telekast „world strickest parents“, kus aussi jõmpsikad saadeti rootsi oma käitumist parandama..aga see selleks. Justkui sai kohvrid lahti pakitud ning arvatud, et 3 kuud on vähemalt garanteeritud, aga ei kus. Perel on puhkus tähtis ning seega oleme nagu kaks kassipoega loksuvas klaaspudelis keset oozimaad. Pühapäeval tõmbame ukse enda selja tagant kinni ja ees ootab meid tundmatus. Ma pole varem igatsenud tööd teha nii palju nagu ma seda täna nendel lõpututel põldudel teha sain. On jah käsi haige, või tuul viib terava palmioksa vastu jalga või see pagana mootorsaag on jälle umbes või jänune. Aga iga töötatud päev annab meile veidikenegi kindlustunnet selle pika reisi peal. Ilma finantsideta ei suuda mitu päeva järjest küll autopargis magada. Nüüd ma hakkan juba ennustama:D Täna sai helistatud mitmesuguste töökuulutuste peale ja kontakteerutud inimestega kellega me rugbil kohtusime, neil oleks suur rööm meile tööd pakkuda, aga nende majutused on kõik täis paari kuu jooksul. Seega elame näeme – pole ju isegi kaua siin oldud. Nõu võrris! Mind hakkab see nende ütlus juba tüütama, kohati on see juba nagu venelastel ropendamine, mis tuleb iga lause lõppu või väikese jutuajamise vahele.  Paar päeva veel hinge tõmmata ja õnneks on homme tööpäev ;)

Ikka veel Bindaroo pudelipuufarmis

Eelmine nädalavahetus Henriga mõõdus üksteise pilte vaadates, unot mängides ja Romas Polo võistlust vaatamas käies. Polo võistlus kestis kaks päeva ning osalejaid oli igas vanuses, ühe hobuse seljas oli ligi 80 aastane vanaproua.  Tagasi tulles nägi Karl keset autoteed väga suurt madu, millest ta 2x üle sõitis, ligi 1,5m pikk- tundub, et nad hakkavad siin talveunest ärkama. Pärast Henri ärasaatmist tegi peremees John meile ekskursiooni oma farmis. Tal on u. 1000 eritõugu veist ja üle 600ha maad ehk siis tüüpiline farmer.  Nad ostavad noori veiseid kokku, et hiljem maha müüa suured ja prisked veised. Mõned veised tehakse ka kohapeal lihakuubikuteks. Põldudel kohtasime emusid, kotkaid ja erinevaid papagoisid ning kakaduusid. Veel nägime suurt päevalille põldu ja laimipuid.

Uus nädal algas mustalt, lõpetasime põlenud palmipuude töödega. Koristasime ära kõik põlenud kastmisvoolikud ja purustasime veel viimased lehed.                                                                            Nädala keskel hakkasime uusi puid istutama. Töö nägi välja nii, et John kaevas väikese traktoriga augu, puu pandi auku koos väetistega ja poisid kühveldasid augu kinni. Kahe puu pesa kaevamisel tuli välja brownsnake’i  pesakonnad. Vastikud elukad said läbi Karli labida surma. Elizabeth ütles, et tema pole elu sees maolt salvata saanud, peab vaid ise ettevaatlik olema.

Nädala teises pooles alustasime viimase palmipuupõlluga. Kõige raskem töö siiamaani, sest need palmid on väikesed, sellepärast on neil ka lehed väga teravad ja neil on palju võsasid küljes. Neljapäeval saime teada, et saame olla siin farmis ainult ühe nädala veel seega 1 nädal rasket tööd ja siis peame midagi uut leidma.

Nädalavahetusel otsustasime tööotsingutega alustada, kirjutasime seitse töösoovi kuulutust: pubisse, poes olevale naisele (kes ise tuli küsima ja pakkus juba tööd), tanklasse, toidupoodi, kaks tükki rugby võistlusele ja üks alkoholipoe seinale.  Laupäeva õhtul peale rugby’t läksime ka ühte hiina restorani tööd küsima, aga see tundus väga kahtlane, kuna neil polnud pakkuda majutust ja nad otsisid alalisi töötajaid. Oleme siiski optimistlikud ja loodame parimat!

Hull fänn polol

Kabistamist oli kõvasti

Soojendamas

suur jurakas

Estonian night

Paari nädala kokkuvõtted

24.07 Vaba aja vahetamine töö vastu

Ja nii me alustasime oma rännakut lääne-kuningannamaale, kus ootab meid ees meie esimene tööpõld. Kohvrid pakitud, pererahvaga hüvasti jäetud, autos suund ette võetud ning teele me asusimegi. Karl, Karina ja Tom või õigemini Jüri. Teeme Tom-Jüri..ehk meie tark reisisaatja kleebituna esiaknal. 600km mõõda kiirteid, üle mägede ja läbi väikeste linnade. Eks salamisi soovisime, et auto vastu peab ja ühes tükis kohale jõuaksime, sest känguru laipu nägi kohati tihedamini kui vastutulevaid autosid. Lõunapausi tegime pisikese linna pisikeses pargis, ostsime veel mandariine ja jätkasime oma sõitu, pool oli veel ees. Need country roads on siin tõeliselt tulipunased, looklevad piki mäekülgi jättes seljataha võrratud punased jõed. Kohale me jõudsime, väravate vahel tervitas meid känguru, kes automürina hirmus puudesalusse suuna võttis. Kuna pererahvast kodus polnud, jalutasime ringi ning otsisime „oma kodu“. Pikk ja kitsas konteiner, mis sisaldas nelja eraldi sissepääsuga ruumi, iga tuba u 6-7m² suur, kaks või üks voodi ja kapp. Spartalik…lihtne elu. Mainin veel et ühe voodi all oli kuivanud herilasepesa ja mitte väike. Koer oli sõbralik, nimi clapy (plaksutus). Tegime sõprust ka kohaliku okasseaga. Paar tundi juba ümbrust avastanud ning peale kiiret õhtusööki kimas farmi poole jeep, atv taga kastis - tüüpiline oozz (Ozzy – austraallane). Tegu oli John’ga, aga kuna selle farmi peremehe nimi on ka John siis teda kutsutakse Frank’ks. Frank suunas meid teise majja, 100m eemal teraskonteinerist. Olime sellest puurist seal pääsenud. Suur maja, suur köök ja elutuba, 3 magamistuba ning me majutasime end kenasti sisse. Mobiililevile on raske pihta saada, eks näis kuidas internetiga asjaolud on. Ümbrus on puudeistandusi täis ning autopark on tehnikast lookas.

26.07.11

Kes ei tööta, see ei söö

Oleme nüüd paar päeva töötanud ning sisse elanud. Esmaspäeva õhtul saabusid siia ka ühed noored inglased, kellega jagame maja ja koos töötame. Kohalikul perel on siin ligi 600 hektarit maad. Hetkel töötame puudeistanduse osakonnas. Read on nummerdatud, ligi 40 rida, iga rida umbes 200m pikk. Töö näeb välja järgnevalt: 2 Meest saevad pikkade mootorsaagidega välimisi lookas lehti. Tegemist on „Bottle tree“-ga, ning disainime neid välimustelt nagu ananassideks. Seejärel tuleb peale naiste grupp: Karina ja Lisa ning tõstavad saetud lehed u 1m eemale puu kõrvale ning viimane töögrupp sõidab atv’ga, millel on purustuskombain konksuga taga ning purustatud lehed suunatakse läbi väikse kombaini puu tüve ümber. Piki ridu puude all jookseb ka kastevoolik. Sain mootorsaega ühe isegi puruks..No worries, teip ja nuga ja ühendusjubin vahele ja edasi. Täna too inglane lõikas 5 juhet läbi :D

Kahjuks on palmi lehed otsast väga teravad ja ilma saabasteta ja tugevate kinnasteta on naiste töö väga valus. Kui me omanikult küsisime, kas meil saapaid läheb vaja siis ta ütles ei, niii et Karina käed ja jalad on pinde täis. Aga muidu on kõik tiptop, ilusad rohelised ja punased papagoid lendavad ringi, känguruid pole veel laskma läinud aga küll ka see päev koidab. Cheers!

31.07.11

Kaua oodatud nädalavahetus on kullast kallim!

Esimene töönädal läks üllatavalt kiiresti. Neli päeva viiest tegime ühte ja sama tööd: tüdrukud korjasid palmilehti ja poisid saagisid palmilehti, reedel hakkasime väetama palme ja teeme seda järgmisel nädalal edasi. Tüdrukud peavad palmi all olevate voolikute otste alla panema väikese kausiga väetist ja poisid kühveldavad labidatega sõnnikut ümber puu. Ei ole just väga lõbus töö aga ei tohi kurta! Küll aga Karina sai esimest korda ATV’ga sõita, juheii! Reedel pärast tööpäeva läksid poisid Elizabethile appi ja lõpetasid alles kell 6. Õhtul avasime siidrid, mängisime Uno kaarte ja tähistasime esimese töönädala lõppu. Õpetasime inglastele ka natuke Eesti keelt: palun mulle üks õlu; terviseks! Viimane meeldis neile väga- HealthySex!  Kaua küll ei jaksanud, sest töörütm on juba sees, kell 8 hakkas uni tulema :D

Laupäeval sõitsime neljakesi Roma’sse (kahjuks mitte Itaaliasse :D). Karinal oli vaja saapaid ja mütsi (selgus, et nokamüts ei kaitse piisavalt päikese eest, kuna päike teeb kõige rohkem kahju just kõrva taha ja kuklale). Karl vajas susse ja mütsi. Saime enamus asju ning toidukäru oli ääreni süüa täis! Toidupoes kohtasime Krissyt ja Tõnnot- seda rõõmu ei suuda kirjeldada :D Nad olid kahjuks ainult möödasõidul, seega jäi vaid soovida edu mõlemale ja loota et näeme varsti jälle! Poest tulles seisis kuri taksomutt väljas ja vingus kuidas me ta märki tähele ei pannud ja ähvardas politseiga, auto pagassi täites helistas võõras number, väitis end olevat kohalikust politseijaoskonnast ning soovitas mul auto ära ajada, ammu tehtud – no worries. Pärast läksime mäkki ja esimest korda kohalikku ragbit vaatama. Rooma mängis … kellegi vastu ja võitis! Kaasa oli tulnud elama veel meie farmi peremees John ja tema poeg oma perega ja tööline Frank. Frank kutsus meid pühapäeval külla: tal on piimalehmad ja kanad, seega jackpot Karinale :D

Kohalikus pubis tegime ka ühed joogid, siider maitseb kena ja õllevalik on piisav. Mängisime ka ühe piljardi, piljardilauad on siin poole väiksemad, naljakas. Võitsid inglased, napilt! Koju sõites kohtasime jälle politseiga, puhusime juttu ja puhusime alkomeetrisse ning sõit jätkus, kuna siin on 0,02 promilli lubatud siis paar õlle ei tee paha, aga miilits nägi oma tablool ilusat suurt nulli. Õhtul, kui Karl päeva arved kokku lõi siis võttis ohkama, aga pole hullu- numbrid on siin igatipidi suuremad kui Eestis. Andsime ka inglastele maitsta Vana Tallinnat. Nagu oligi arvata, olid nad sellest vaimustuses. Teeme Eestile head reklaami!

Pühapäev on pesupäev! Ja sellega kaasnes väike uputus, köögi ja elutoa põrandad said sammuti pestud. Poisid vedasid maja ette autoistmed, nüüd on kena maja ees päikest võtta ja veiseid vahtida. Pärastlõunal käisime internetti püüdmas autoga. Tagasitulles netiotsingutelt lasi Karl Karinal autoga sõita :)

03.08.11

Vaheldus

Kuna eelmine nädal lõppes raske kühveldamisega traktorilt puude alla, siis poisid olid hirmul, et äkki nädal algab sealt kus eelmine kord pooleli jäi. Kuid saime hoopis teistsugust tööd mekkida. Me nimelt istutasime puid väikeste pottide seest suurematesse pottidesse, see töö oli superlihtne. Kui piisavalt potte valmis, siis viisime need väetisepritsi alla ning taimed said ka putukatõrjet. Päev mõõdus kiirelt ning kõik soovisid, et homne päev võiks sama lebo olla. Järgnevad päevad möödusid siiski taas palmipuude ümber, ning mis korra oli nädalavahetusega ununenud sai taas paari päevaga selgeks. Hommikud hakkavad soojenema, paari kraadi asemel juba paar kolm ning südalõunal oleks hea, kui keegi seljatagant ämbriga jaheda veejoaga üle kallaks. Paar päeva veel nädalalõpuni – Hurra!

E. poeg oli eelmisel õhtul käinud känguru jahil ja sai 40 väikest musta känguru kätte. Känguru liha pidi maitsma sama hästi, kui kanaliha ja neid on kerge püüda peale päikese loojangut.

04.08.11

Ikaldus Austraalia moodi

Neljapäev algas nagu ikka, vara! Kõige raskem on teki alt välja saada, kuna toas on u. 6 kraadi sooja. Ruttu riided selga ja elutuppa gaasiahju sisse lülitama. Õnneks kuum puder ja kohv iga hommik aitavad kiiremini sooja saada.

Esimene päev kui tuul puhus mõnusamalt tuli smoko paus kohe palju kiiremini, kuna polnud nii palav. Karina „paarilisel“ oli halb ja seega ta võttis ülejäänud päeva „haigusepäevaks.“ Läks 15 minutit pärast smokot, kui nägime põllu teises otsas tossu. Esimene mõte oli, et palmilehtede purustaja tossab, kuna seda hakati parandama, aga kui perenaine sõitis ATV’ga lähemale ja karjus RUN!!!  saime aru, et asi on tõsine. Jooksma hakates nägime ees põlevat palmipõldu. Tuli levis nii kiiresti, et põllu otsa jõudes oli väikesest suitsust kasvanud suur tulekahju. Perepoeg kihutas kohale suure tuletõrjeautoga, Karl hüppas autole ja hakkas voolikutega vett suunama tulele. Shawn sõitis nagu hull puude vahel risti rästi. Väga vähe jäi puudu, et veoauto pika haagisega külili ei läinud. Palmipuust üle sõites läks auto kreeni ning kõik vasakud rattad olid pool kuni meeter maast lahti, aga imekombel kaldus auto ratastele tagasi. Oleks see ka ümber läinud, poleks meil enam midagi päästa andnud. Karina, Elizab. ja Gaz püüdsid tuld lämmatada niiskete kaltsudega. Frank tuli kohale suure traktoriga, et kopaga tuld summutada. Tuli levis sellest hoolimata nii kiiresti, kuna oli tuul. Sellises olukorras ei jõudnud enam mõeldagi, kõik lihtsalt jooksid ja andsid endast 110%. 48 ha’st põles u. 18 ha. Kella 10:30st kuni lõunapausini käis tulekustutamine. Tules olnud palmid olid alt kõrbenud, varred nagu mustad hambaorgid ja niisutussüsteem täielikult hävinud. Tuletõrjet ei eksisteeri siin, nagu me aru saime, kuna igal farmil on oma tuletõrjeauto ja suurema tulekaju korral kutsutakse naabrid appi. Õnneks oli tuul õigest suunast ja lõpuks tuli järv ette, oleks tuul olnud teisest suunast oleks kahjud palju suuremad olnud.

Pärast lõunat läksime tagasi ja jätkasime oma tööd nagu poleks midagi juhtunud. Saime teada, et tulekahju sai alguse palmilehtede purustamismasina keevitamisest. Oleks keegi meist süüdi olnud siis meid oleks vist koheselt lahti lastud. Huumorit jätkus igaljuhul kauaks. Õhtul koju jõudes olime kõik parajad korstnapühkijad ja tahmanäod.

Reedel jätkus tuhkatriinu elu. Nägime esimesi elukaid, kes olid tulekahju tõttu maa-alt välja tulnud värsket õhku hingama. Nägime kahte „sinikeel sisalikku“ ja pruunmao poega (kõige mürgisem madu Austraalias) kelle Karl igaks juhuks sushiks tegi. Töö tempo langes Karinal 10st pallist 3ni :P See tegi ikka väga ettevaatlikuks!

Karinaga sõitmas

Brownsnake'i poeg

Sõites maale

Arvatav elupaik

Kohalikku rugbit toetamas

meie tegelik kodu

howdy!

Cowgirl

Puude istutamine

Crew

Palmipuudelt viljade lõikamine

Palmide saagimine

Kõige tähtsam - smoko!

Naistepäeva oodates

Lehepurustaja

Pärast tulekahju