Finito

Järgmisel päeval, laupäeval, suundusime kohalikku linna, et paar vajalikku asja osta kuid hoovist välja sõites auto imelikult käituma hakkas – polnud jõudu. Mäest me üles ei saanudki ning keerasime otsa ringi ja jäime tee äärde seisma, kodust u 500m eemal. Hetk hiljem peatus kohalik, kes ka kapoti alla pilgu heitis ning probleemile näpuga näitas..hetkega oli kohal ka inglasest töökolleeg ja majaomanikud, kes linnast tulid. Kes ütles, et teeääres olijat ei aidata. Sõitsin vaevaliselt koju tagasi ja hakkasime probleemile lahendust välja mõtlema. Majaomanikul elas sõber üle tee, kes on automehhaanik ning hiljem võtsime süütepooli välja, millel oli pragu sees ning sädet välja lõi. Paari päeva jooksul saame teada kaua läheb uue seadeldisega aega ning palju maksma. Tore, just paari päeva jooksul peaksime lahkuma siit linnast ja nüüd selline mure äkki autoga. Homme saame tolle nepaallasega tööle ja elame päev haaval.

Töö on siin nüüd otsa saanud.Täna tegime mõned puud ja 10st olime juba kodus. Põhimõtteliselt 2 vaba päeva ning teisipäeva õhtuks tuleb autole varuosa, kolmapäeval vahetame ära ning siis suundume Gayndah’i.

Reeedee

Järjekordne reede oli kiirelt kätte jõudnud, seega ei ole vaja muretseda järgmise päeva pärast. Puhata ning arutleda toimunust ning õhtune Monopoly aitas meie mõtted korrakski viia mujale. Ühel hetkel koputas keegi uksele, ning üks majanaaber Nepaalist kutsus meid lõkkeäärde aega veetma. Mõeldud tehtud, väljas oli soe, rääkimata lõkkest mis seda veelgi soojendas ja tähistaevas. Oleks vaid võinud lõkke esimese suurema veekanistriga ära kustutada ning jäädagi mõneks hetkeks seda tähistaevast silmitsema. Enamus ajast lõkke ääres istudes tekkis vaidlus, kas osta farmist kolm kana $10 eest, teha ise sule- ja soolikapuhastust või osta poest 1kg $7 eest puhast kanarinnafileed. Too vestlus viis selleni kuniks too poiss tõi too päev tapetud ja maitseainetega küpsetatud kana meile proovimiseks. Hästi olid maitsestatud, piisavalt vürtsised ning sobilikudki sellisteks hetkedeks õlle kõrvale aga tegelikult oli see vaid kondisnäkk vähese kanaga – lutsuta seda luud ning otsi kanaliha ümber selle. Ikkagi võtab liiga kaua aega, poe oma on etem ning süütu väike kana ei pea sellepärast kannatama. Küll aga võiks igapäev paar „bush turkey“-d vardasse pista, sest need raisad siin ainult kaagutavad. Lõkke ääres istudes olid nad puude otsas ja aina sädistasid, isegi omavahelisest jutust ei saanud aru ( eks see oli ka nepaallaste kehva inglise keele tõttu). Too õhtu venis päris pikaks ning vaidlemisel ei paistnud lõppu, seega uni oli magus ja ma leidsin magamisel suuremat mõtet.

Gin Tonic

Istume oma jahedas terrassil, limpsame jooki ning mõtlesime oma tegevustest veidi kirjutada. Ilm on suviselt kevadine ning loodus muutub aina rohelisemaks. Täna on kolmapäev ning lühem tööpäev, meil sai tööpäev juba 9st läbi. Eile juhtus Karinal pisike õnnetus mille käigus ta endale saega kätte lõikas (Rahustuseks kõikidele lugejatele ütlen alguses ära, et tegemist polnud tõsise lõikega, õnneks), Karli parem püksisäär oli verd täis, saag samuti, rääkimata Karina käest. Kiire kompress peale ning sõitsime Gin Gin’i haiglasse arsti juurde Marleeniga (tööandja). Seal õeldi, et oodake 1,5h kuna arst on kinni ning ta tahab lõunatada ja siis me saame jutule. Karina sai 2 valuvaigistit ja nii me siis ootasimegi 2 tundi. Saime tunda seda Austraalia ootamist arsti juures, millest palju kuulnud ja lugenud oleme. Kui arsti lõpuks Karina käe kallale sai, tuli välja et tegemist oli pisikese auguga käel, arvatavasti sae hammas oli läbi naga tunginud ning imekombel palju verd valla lasknud. Ei vajanud õmblemist ega midagi. She’ll be o’right. Reedel läheme veel viimast korda arsti juurde ja saame teada palju see plaastri panemine maksma läheb.

Vahepeal on ilm muutunud väga palavaks..pidevalt 27-28 kraadi..vett kulub ohtralt ja päike ei anna armu. Karl puhastas autot seest ning nüüd on jälle uus ja uhke tunne sõita. Ühel hommikul oleks peaaegu väike känguru auto ette hüpanud, saime hoo maha ning lasime tal diagonaalis üle tee hüpata..mõni km eemal seisi üks suurem elajas tee ääres, mida kaugelt tähele panime, too puges meie lähenemisega metsa sisse. Üldiselt on neid siin nagu Tallinna linnas kasse. Poodi sõites oli meie hoovi väljasõidu juures ema ja poeg…tagasitulles olid nad ikka veel seal, videot tegema hakates otsustasid nad siis lõpuks võssa hõpata.

Saime ka eelmine nädal uued saeterad, seega töö läheb nobedamalt..Karina testis ära, et nürid need veel pole. Eelmine laupäev käisime varakult linnas, et kiirelt poodlemised ära teha ja koju vabat päeva nautima tulla..võttes kaasa kast siidrit ning 2 take’a’way Domino pitsat..üli mõnus vaba päev, istusime verandal ja ajasime kuni hämarani juttu =)

True friends kodutee sissesõidul

100% puhas

Töökoht

Legendary

Neid kulub tihti..pildil väike sortiment

Sizzalik

Jahutatud kanafilee

Memuaare jäädvustamas

Pilt jutustab rohkem #2

Puusaagija nr 1

Pühahütt - wc

Kojumineku aeg

Raksu pole vaja minnagi

Lühikene töönädal

Nädalad mööduvad siin kiirelt, oodates seda ainsat vaba päeva - laupäeva. Eelmine nädal tegime suuri puid, enamasti Karl ronib puu otsa ja Karina teeb alt, siis läheb kiiremini. Nädala alguses saime uue bloki puid. Alguses öeldi, et võime rohkem oksi sisse jätta, reedel öeldi, et peame hõredamaks tegema. Meid saadeti tagasi parandama esimesi ridu.  Meie rea kõrval tegi väga lohakalt puid üks aafrikast pärit mees. Ta on tavaliselt hull lobamokk ja reedel hakkas ta ka meiega rääkima. Selgus, et tal oli viimane päev ja järgmisel päeval oli tal lend aafrikasse üle 13 aasta. Rohkem teada ei saanud, sest oma puud vajasid pügamist ja vihm oli taevast kohe alla kukkumas. Tavaliselt teeme ka vihmaga tööd aga reedel hakkas nii tugevalt paduvihma sadama, et enne kahte jooksid kõik autodesse ja koju. Koju sõites selgus, et meil pole vett ega elektrit, ka lähimas suures külas GinGin's oli osa linna elektrita. (paar päeva tagasi käisime samas linnas autorehvi parandamas. Ajasime töölisega juttu - vanem meesterahvas ning oma äri juba 8 aastat pidanud..toredatele eesti noorukitele tegi rehviparanduse poole hinnaga..kuramuse kruvi oli karl kuskilt ülesse leidnud.)

Õnneks on meil gaasipliit seega toitu saime teha aga pesta ei saanud. Mis siis ikka, lauamängud välja ja suurem osa reede õhtust sai mängitud monopoli, unot ja erinevaid kaardimänge. Õnneks on meie maja omanik elektrik ja aega kulus aga asja sai- pärast kella 6te saime vee tagasi ja kella 7ks oli ka kogu elekter majas! On ikka teine tunne kui saab ise puhtaks ja nõud puhtaks :D Kena pikk reede oli! Laupäeval avanesid silmaluugid kell 6, ega siis ei jäänudki muud üle kui ülesse tõusta ja tegutsema hakata! Põhimõtteliselt me ärkame koos kanadega, sest kui nemad ärkavad siis ei saa ka meie enam magada. Karl tahtis väga mereäärde minna ja seega otsustasime hakata varakult Bundabergi poole sõitma (peale kella 8). Mereääres oli väga külm ja tuuline aga sellest hoolimata väga rahustav ja ilus! Tegime vajalikud shopingud ja käisime soliidses hamburgeri restoranis.  

Vaade koju sõites

Reedene torm

Bargara mereäärne

Add caption

Aeg maha!

Vaba aja luule

Täna ma jutustan sellise loo,
elas kord Karina kel oli üks soov.
Hirmsasti ihkas ta soojale maale,
tahaks korra muud kui külma eesti talve.
Auss siis paistis helge ja soe,
kaugel küll on aga see ei loe.
Kotid ja kompsud kõik kaasa sai pakitud,
päikseprillid peas ja küüned ka lakitud.
Piletid prinditud, ise kohviga täidetud.
Kohale jõudes silmas oli uni,
kohale jõudes ei olnudki suvi.
Vesi on külm ja kantakse mütse,
kas sellises kohas elada kannatab üldse?
Tööpõld ootab ja muskel vajab mulda,
pudelipuid istutades ei leidnud küll kulda.
Tahtsime tööd ja tahtsime leiba,
inglastega majas ning magama ei saa heita.
Kodus ja võõrsil või võõrsil kellegi kodus,
köögikapi peal kõik sipelgad rodus.
Hauvad plaani kes saaks võtta makaroni pähe,
inlgased on jätnud toitu laokile liiga vähe.
Elasid üle ja oled nüüd röömus,
teel uude farmi olemegi juba sõidus.
Edasine elu paistab nüüd helge,
puudest ei saa üle ega ümber,

see on siin selge.

Gin'i pildid

Kohalik nõiaella

Kesklinna park

Elu vanasti

Meie maja hoov selliseid täis

Elutoa terass&vaade

Gin Gin - ei mitte 2 alkopurki!

Nädal sai Gayndah’s täis ja töölised liikusid Gin Gin'i , et uues farmis uue hooga mandariinipuid harvendada. Hakkasime pühapäeval sõitma, teadmata kus saame öö veeta. Kuna Taaniel ja Meriliis olid varem Gin Gin’s elanud teadsid nad head karavaniparki. See tundus täiuslik- kõik sööginõud ja voodipesud olid olemad ka. Telekas! Karli jaoks oli tavaline maja. Ületee elas nõid, pisike kirev karavan, mida ehtisid kõiksugused kilinad ja kolinad. Kahjuks saime olla seal vaid üks öö, kuna tööandja oli meile maja leidnud, mis olevat mööblist tühi aga muidu tiptop. Esmaspäeval peale tööd oli meie kodu muutunud, kuna vihmase ilmaga mäest üles ei saaks, seega tuli otsida uus pleiss. Nüüd oleme Gin Gin’st umbes 5km väljas metsa sees keset laamasid, paabulinde ja muid kraaksuvaid elukaid. Majaosa on suur, 2 magamistuba, suur elutuba, veranda, söögisaal, köök on veidi väike ja 4kesi sisse ei mahu, aga elame üle. Peremehelt saame tasuta mune ja mandariine (millest juba pildi tasku viskab), vahest tööl lõunatades on mõnus 1-2 tükki ära süüa, janu võtab ära ning väike vitamiinisüst on kasuks. Hommikuti maastik magab ning on udus kui me üle looklevate mägede tööle sõidame. Nädalas on 1 puhkepäev – laupäev, saab korragi kätt puhata ja vajadusel linnainimesena end tunda kui Bundabergi vaja minna on. Vihmasajud ja äikesetormid on siin kogu raha eest, Roma’s nägime vaid beebipilvi. Ilusat esimest koolipäeva teile!