Austraalia meie plätude all: Paari nädala kokkuvõtted

24.07 Vaba aja vahetamine töö vastu

Ja nii me alustasime oma rännakut lääne-kuningannamaale, kus ootab meid ees meie esimene tööpõld. Kohvrid pakitud, pererahvaga hüvasti jäetud, autos suund ette võetud ning teele me asusimegi. Karl, Karina ja Tom või õigemini Jüri. Teeme Tom-Jüri..ehk meie tark reisisaatja kleebituna esiaknal. 600km mõõda kiirteid, üle mägede ja läbi väikeste linnade. Eks salamisi soovisime, et auto vastu peab ja ühes tükis kohale jõuaksime, sest känguru laipu nägi kohati tihedamini kui vastutulevaid autosid. Lõunapausi tegime pisikese linna pisikeses pargis, ostsime veel mandariine ja jätkasime oma sõitu, pool oli veel ees. Need country roads on siin tõeliselt tulipunased, looklevad piki mäekülgi jättes seljataha võrratud punased jõed. Kohale me jõudsime, väravate vahel tervitas meid känguru, kes automürina hirmus puudesalusse suuna võttis. Kuna pererahvast kodus polnud, jalutasime ringi ning otsisime „oma kodu“. Pikk ja kitsas konteiner, mis sisaldas nelja eraldi sissepääsuga ruumi, iga tuba u 6-7m² suur, kaks või üks voodi ja kapp. Spartalik…lihtne elu. Mainin veel et ühe voodi all oli kuivanud herilasepesa ja mitte väike. Koer oli sõbralik, nimi clapy (plaksutus). Tegime sõprust ka kohaliku okasseaga. Paar tundi juba ümbrust avastanud ning peale kiiret õhtusööki kimas farmi poole jeep, atv taga kastis - tüüpiline oozz (Ozzy – austraallane). Tegu oli John’ga, aga kuna selle farmi peremehe nimi on ka John siis teda kutsutakse Frank’ks. Frank suunas meid teise majja, 100m eemal teraskonteinerist. Olime sellest puurist seal pääsenud. Suur maja, suur köök ja elutuba, 3 magamistuba ning me majutasime end kenasti sisse. Mobiililevile on raske pihta saada, eks näis kuidas internetiga asjaolud on. Ümbrus on puudeistandusi täis ning autopark on tehnikast lookas.

26.07.11

Kes ei tööta, see ei söö

Oleme nüüd paar päeva töötanud ning sisse elanud. Esmaspäeva õhtul saabusid siia ka ühed noored inglased, kellega jagame maja ja koos töötame. Kohalikul perel on siin ligi 600 hektarit maad. Hetkel töötame puudeistanduse osakonnas. Read on nummerdatud, ligi 40 rida, iga rida umbes 200m pikk. Töö näeb välja järgnevalt: 2 Meest saevad pikkade mootorsaagidega välimisi lookas lehti. Tegemist on „Bottle tree“-ga, ning disainime neid välimustelt nagu ananassideks. Seejärel tuleb peale naiste grupp: Karina ja Lisa ning tõstavad saetud lehed u 1m eemale puu kõrvale ning viimane töögrupp sõidab atv’ga, millel on purustuskombain konksuga taga ning purustatud lehed suunatakse läbi väikse kombaini puu tüve ümber. Piki ridu puude all jookseb ka kastevoolik. Sain mootorsaega ühe isegi puruks..No worries, teip ja nuga ja ühendusjubin vahele ja edasi. Täna too inglane lõikas 5 juhet läbi :D

Kahjuks on palmi lehed otsast väga teravad ja ilma saabasteta ja tugevate kinnasteta on naiste töö väga valus. Kui me omanikult küsisime, kas meil saapaid läheb vaja siis ta ütles ei, niii et Karina käed ja jalad on pinde täis. Aga muidu on kõik tiptop, ilusad rohelised ja punased papagoid lendavad ringi, känguruid pole veel laskma läinud aga küll ka see päev koidab. Cheers!

31.07.11

Kaua oodatud nädalavahetus on kullast kallim!

Esimene töönädal läks üllatavalt kiiresti. Neli päeva viiest tegime ühte ja sama tööd: tüdrukud korjasid palmilehti ja poisid saagisid palmilehti, reedel hakkasime väetama palme ja teeme seda järgmisel nädalal edasi. Tüdrukud peavad palmi all olevate voolikute otste alla panema väikese kausiga väetist ja poisid kühveldavad labidatega sõnnikut ümber puu. Ei ole just väga lõbus töö aga ei tohi kurta! Küll aga Karina sai esimest korda ATV’ga sõita, juheii! Reedel pärast tööpäeva läksid poisid Elizabethile appi ja lõpetasid alles kell 6. Õhtul avasime siidrid, mängisime Uno kaarte ja tähistasime esimese töönädala lõppu. Õpetasime inglastele ka natuke Eesti keelt: palun mulle üks õlu; terviseks! Viimane meeldis neile väga- HealthySex! Kaua küll ei jaksanud, sest töörütm on juba sees, kell 8 hakkas uni tulema :D

Laupäeval sõitsime neljakesi Roma’sse (kahjuks mitte Itaaliasse :D). Karinal oli vaja saapaid ja mütsi (selgus, et nokamüts ei kaitse piisavalt päikese eest, kuna päike teeb kõige rohkem kahju just kõrva taha ja kuklale). Karl vajas susse ja mütsi. Saime enamus asju ning toidukäru oli ääreni süüa täis! Toidupoes kohtasime Krissyt ja Tõnnot- seda rõõmu ei suuda kirjeldada :D Nad olid kahjuks ainult möödasõidul, seega jäi vaid soovida edu mõlemale ja loota et näeme varsti jälle! Poest tulles seisis kuri taksomutt väljas ja vingus kuidas me ta märki tähele ei pannud ja ähvardas politseiga, auto pagassi täites helistas võõras number, väitis end olevat kohalikust politseijaoskonnast ning soovitas mul auto ära ajada, ammu tehtud – no worries. Pärast läksime mäkki ja esimest korda kohalikku ragbit vaatama. Rooma mängis … kellegi vastu ja võitis! Kaasa oli tulnud elama veel meie farmi peremees John ja tema poeg oma perega ja tööline Frank. Frank kutsus meid pühapäeval külla: tal on piimalehmad ja kanad, seega jackpot Karinale :D

Kohalikus pubis tegime ka ühed joogid, siider maitseb kena ja õllevalik on piisav. Mängisime ka ühe piljardi, piljardilauad on siin poole väiksemad, naljakas. Võitsid inglased, napilt! Koju sõites kohtasime jälle politseiga, puhusime juttu ja puhusime alkomeetrisse ning sõit jätkus, kuna siin on 0,02 promilli lubatud siis paar õlle ei tee paha, aga miilits nägi oma tablool ilusat suurt nulli. Õhtul, kui Karl päeva arved kokku lõi siis võttis ohkama, aga pole hullu- numbrid on siin igatipidi suuremad kui Eestis. Andsime ka inglastele maitsta Vana Tallinnat. Nagu oligi arvata, olid nad sellest vaimustuses. Teeme Eestile head reklaami!

Pühapäev on pesupäev! Ja sellega kaasnes väike uputus, köögi ja elutoa põrandad said sammuti pestud. Poisid vedasid maja ette autoistmed, nüüd on kena maja ees päikest võtta ja veiseid vahtida. Pärastlõunal käisime internetti püüdmas autoga. Tagasitulles netiotsingutelt lasi Karl Karinal autoga sõita :)

03.08.11

Vaheldus

Kuna eelmine nädal lõppes raske kühveldamisega traktorilt puude alla, siis poisid olid hirmul, et äkki nädal algab sealt kus eelmine kord pooleli jäi. Kuid saime hoopis teistsugust tööd mekkida. Me nimelt istutasime puid väikeste pottide seest suurematesse pottidesse, see töö oli superlihtne. Kui piisavalt potte valmis, siis viisime need väetisepritsi alla ning taimed said ka putukatõrjet. Päev mõõdus kiirelt ning kõik soovisid, et homne päev võiks sama lebo olla. Järgnevad päevad möödusid siiski taas palmipuude ümber, ning mis korra oli nädalavahetusega ununenud sai taas paari päevaga selgeks. Hommikud hakkavad soojenema, paari kraadi asemel juba paar kolm ning südalõunal oleks hea, kui keegi seljatagant ämbriga jaheda veejoaga üle kallaks. Paar päeva veel nädalalõpuni – Hurra!

E. poeg oli eelmisel õhtul käinud känguru jahil ja sai 40 väikest musta känguru kätte. Känguru liha pidi maitsma sama hästi, kui kanaliha ja neid on kerge püüda peale päikese loojangut.

04.08.11

Ikaldus Austraalia moodi

Neljapäev algas nagu ikka, vara! Kõige raskem on teki alt välja saada, kuna toas on u. 6 kraadi sooja. Ruttu riided selga ja elutuppa gaasiahju sisse lülitama. Õnneks kuum puder ja kohv iga hommik aitavad kiiremini sooja saada.

Esimene päev kui tuul puhus mõnusamalt tuli smoko paus kohe palju kiiremini, kuna polnud nii palav. Karina „paarilisel“ oli halb ja seega ta võttis ülejäänud päeva „haigusepäevaks.“ Läks 15 minutit pärast smokot, kui nägime põllu teises otsas tossu. Esimene mõte oli, et palmilehtede purustaja tossab, kuna seda hakati parandama, aga kui perenaine sõitis ATV’ga lähemale ja karjus RUN!!! saime aru, et asi on tõsine. Jooksma hakates nägime ees põlevat palmipõldu. Tuli levis nii kiiresti, et põllu otsa jõudes oli väikesest suitsust kasvanud suur tulekahju. Perepoeg kihutas kohale suure tuletõrjeautoga, Karl hüppas autole ja hakkas voolikutega vett suunama tulele. Shawn sõitis nagu hull puude vahel risti rästi. Väga vähe jäi puudu, et veoauto pika haagisega külili ei läinud. Palmipuust üle sõites läks auto kreeni ning kõik vasakud rattad olid pool kuni meeter maast lahti, aga imekombel kaldus auto ratastele tagasi. Oleks see ka ümber läinud, poleks meil enam midagi päästa andnud. Karina, Elizab. ja Gaz püüdsid tuld lämmatada niiskete kaltsudega. Frank tuli kohale suure traktoriga, et kopaga tuld summutada. Tuli levis sellest hoolimata nii kiiresti, kuna oli tuul. Sellises olukorras ei jõudnud enam mõeldagi, kõik lihtsalt jooksid ja andsid endast 110%. 48 ha’st põles u. 18 ha. Kella 10:30st kuni lõunapausini käis tulekustutamine. Tules olnud palmid olid alt kõrbenud, varred nagu mustad hambaorgid ja niisutussüsteem täielikult hävinud. Tuletõrjet ei eksisteeri siin, nagu me aru saime, kuna igal farmil on oma tuletõrjeauto ja suurema tulekaju korral kutsutakse naabrid appi. Õnneks oli tuul õigest suunast ja lõpuks tuli järv ette, oleks tuul olnud teisest suunast oleks kahjud palju suuremad olnud.

Pärast lõunat läksime tagasi ja jätkasime oma tööd nagu poleks midagi juhtunud. Saime teada, et tulekahju sai alguse palmilehtede purustamismasina keevitamisest. Oleks keegi meist süüdi olnud siis meid oleks vist koheselt lahti lastud. Huumorit jätkus igaljuhul kauaks. Õhtul koju jõudes olime kõik parajad korstnapühkijad ja tahmanäod.

Reedel jätkus tuhkatriinu elu. Nägime esimesi elukaid, kes olid tulekahju tõttu maa-alt välja tulnud värsket õhku hingama. Nägime kahte „sinikeel sisalikku“ ja pruunmao poega (kõige mürgisem madu Austraalias) kelle Karl igaks juhuks sushiks tegi. Töö tempo langes Karinal 10st pallist 3ni :P See tegi ikka väga ettevaatlikuks!