Kui me räägime elust, siis see peab olema põnev, sest keegi ei taha igavat elu. Põnev elu tähendab muidugi põnevaid hetki, põnevaid inimesi ja huvitavaid seiku. Meie elu on põnevalt rutiinne. Nädalane elu Gayndah's näeb välja selline, et tüütu kuid raha teeniv äratus algab kell pool 6. Uimerdame siin toas pool tundi ringi, tehes putru või helbeid jogurtiga. Eesti mustika jogurt on ikka parem kui siinne „puuvilja jogurt“ kus pole ühtegi marja (ostame küll uhket brändi, et näidata, et meil on raha elada nagu linnainimesed:D). Telekas sisse, vaatame hommikusi uudiseid, viskame vanad kaltsud selga (pesumasinat meil praegu pole) ja ootame kui kell saab 6.10 ning sulgeme oma järel ukse ja sõidame tööle. Hotelli parklasse sisse saades peab sõitma alko drive-thru’st läbi. Põllud on u 10 min autosõidu kaugusel. Võtame oma varustuse autost (kindad, saed, võileivad ja joogid) ja valime puude rea, mida siis seekord saagima hakkame..ennem muidugi sööme 2 mandariini ja puhastame noa mandariiniga ära, lõigates mandariini ja liigutades piki saagi, et terad läigiksid..ja 10h saagimist alaku. Puud on erinevad, täna hommikul olid väga head puud ja tempo oli meie kohta igati korralik, peale lõunat saime sellised prisked poisid mida nülgid 2-3x kaugem. Erineva suurusega puud on erinevad, kõiguvad 1-3 dollarit tükk. Smoko ( esimene hommikune lõunapaus) ning lõuna teed siis kui ise tahad ja kuidas kõht tühjaks läheb. Seltskond on siin kirju nagu Mati Kaalu loomapargis – austraallased, indoneeslased, sakslased, inglased..pole veel kõigiga tutvunud. Noored ja vanad, ühed noored pensionärid rügavad meiega võidu, noor pensionär tähendab 59 aastane.
Tööpäevad on läinud ruttu, võib-olla on see vaid esimese nädala värk. Kui ikka 2-3 kuud sama asja teha, siis see aeg hakkab lihtsalt venima. Eile pakkus perenaine mulle mootorsae koolitust (paberitega) ja see tähendaks et veedaksime ikka pikemat aega selles farmis…(trüki veel shokolaadi süües, tähed kõik kleepuvad). Aga šokolaad on muidu hea – Dairy Milk. Heal pakkumisel saab poest 2 shokolaadi 5$ eest, mis on väga hea pakkumine. Smoko ja lõunapausi ajal sööme oma ülimaitsvaid võikusid, mis igal eelmisel õhtul valmis teeme suure hoole ja armastusega – Sai, sinep, ketšup, majonees, kurk, muna, viiner, juust. Parem kui Mäkk. Teistega väga tutvunud pole kuna kõik töötavad ja pole aega isegi omavahel jutustada, siis jääd mõttesse ning lõikamine aeglustub..oi ei seda ei taha, et juhtuks.
Tööpäev lõppeb üldjuhul pool 5. Sõidame tavaliselt enne poest läbi, haiseme ja käime oma mustade riietega mõõda poodi..ja siis koju, pessu ja sööma ja puhkama. Elame nädal aega hotellis, tööliste maju ei taheta täis koormata..mõelge kui ühes majas elab 6 töölist ning kõik jõuavad ühel ajal koju, tahavad pesta jne..kreisi. Toas on meil väike külmik, kööki meil pole, vaid Joonasele (tädipoeg) mõeldud kraanikauss ning kapp. Süüa teeme pererahva juures, siis ajame ka eestlastega juttu, kes nendega koos elavad. Taaniel ja Meriliis laenasid meile ka küpsetuspotti, kus saab praadida ja keeta…multikulti värk..Tänud neile. Õhtu mõõdu ruttu. Vaatame oma ägedast laiekraan lcd telekast (voxson) uudiseid ja „võta või jäta“-t..see käib igapäev..neil aussidel on ikka raha jagada. Teeme järgmiseks päevaks võikusid ning klõbistame veidi netis ringi. Bindaroos me tudusime juba enne 9t..ja tõusime kell 7… siin tuleb uni umbes pool 11 ja tõuseme pool 6..midagi on sassis.
Seiklustest pole veel kirjutanud, aga eks need ka paari päeva jooksul tekivad.
Pühendusega Triinule, ma loodan et said natukenegi aimu missugune raske päev meil on:)
No comments:
Post a Comment