Järjekordne reede oli kiirelt kätte jõudnud, seega ei ole vaja muretseda järgmise päeva pärast. Puhata ning arutleda toimunust ning õhtune Monopoly aitas meie mõtted korrakski viia mujale. Ühel hetkel koputas keegi uksele, ning üks majanaaber Nepaalist kutsus meid lõkkeäärde aega veetma. Mõeldud tehtud, väljas oli soe, rääkimata lõkkest mis seda veelgi soojendas ja tähistaevas. Oleks vaid võinud lõkke esimese suurema veekanistriga ära kustutada ning jäädagi mõneks hetkeks seda tähistaevast silmitsema. Enamus ajast lõkke ääres istudes tekkis vaidlus, kas osta farmist kolm kana $10 eest, teha ise sule- ja soolikapuhastust või osta poest 1kg $7 eest puhast kanarinnafileed. Too vestlus viis selleni kuniks too poiss tõi too päev tapetud ja maitseainetega küpsetatud kana meile proovimiseks. Hästi olid maitsestatud, piisavalt vürtsised ning sobilikudki sellisteks hetkedeks õlle kõrvale aga tegelikult oli see vaid kondisnäkk vähese kanaga – lutsuta seda luud ning otsi kanaliha ümber selle. Ikkagi võtab liiga kaua aega, poe oma on etem ning süütu väike kana ei pea sellepärast kannatama. Küll aga võiks igapäev paar „bush turkey“-d vardasse pista, sest need raisad siin ainult kaagutavad. Lõkke ääres istudes olid nad puude otsas ja aina sädistasid, isegi omavahelisest jutust ei saanud aru ( eks see oli ka nepaallaste kehva inglise keele tõttu). Too õhtu venis päris pikaks ning vaidlemisel ei paistnud lõppu, seega uni oli magus ja ma leidsin magamisel suuremat mõtet.
Jah, sest poes müüdav rinnafilee tehakse ainult nendest kanadest, kes milleski süüdi on.
ReplyDelete