HBC - Hogs Breath Cafe

Töökohaga meil oli palju vedamisi ja kokkulangemisi nagu mõningad juba teavad. Karina läks poodlema Melbourne suuruselt teise kaubanduskeskusesse ja ma läksin usinalt cv’d näpus otsima restorane, et ehk sellises suures keskuses ikka abi vajab kuskil köögis. Rahvast voorib metsikult olgu tegu teisipäeva hommiku või reede õhtuga. Astusin sisse Hogs Breath Cafe’sse kus õnnestus rääkida tööl oleva nais manageriga. Küsis kogemustest ja viisast (seda pärivad enamus). Järgmisel päeval helistas tagasi ning küsis, kas saan proovipäevale tulla paari päeva pärast. Esimene päev tegin ettevalmistusi ja enamus aega võttis tutvumine ja õppimine terve päeva. Alustasin nõudepesijana, kes vajadusel teeb ka magustoite, kui tellimus tuleb. Läks paar päeva kui mulle hakati õpetama grilli taga tööd. Tegusal õhtul on grilli taga 3 inimest. Peakokk, kes siis küpsetab ainult lihasid ning 2 abilist, kes valmistavad ette taldrikuid (friikad, kartulipuder või  küpsetatud kartul). Abilised küpsetavad kala, krevette, keedavad köögivilju ja muid toiduaineid, mis lõpp-komplekti taldriku peale peab jõudma.

Tööseltskond on väga chill, kohati liiga – jutustamise käigus unustatakse, et oleks vaja midagi teha või koristamise ajal venib köögi sulgemine, kuna 2 inimest otsustavad „vaidlema“ hakata. Pärast pikka 11h tööpäeva tahaks ruttu koju saada, mitte kuulata mõningate vaidlusi.

Töökaaslased on enamus austraalased, nooremapoolsed (20-26 eluaastat). Peakokk on vanem mees, ühe esihamba ja pika patsiga, ning näeb välja nagu kunksmoori abikaasa. Hogs’is töötanud juba üle 8a, küpsetamiskogemust üle 22a, seega teab mida teeb.

Kui ma alustasin, nägin pärast mind paljusid uusi nägusid, kes samuti oli proovipäevale tulnud, kuid mõnda enam teist korda ei kohanud. Küsisin nädal hiljem ülemuselt, et kas otsib veel inimesi, mille peale ta sügavalt noogutas, ning pakkusin Karinat. Paar päeva hiljem oli Karina juba graafikus ning ühine tööteekond oli meil ees. Karina alustas samamoodi nõudepesu ja magustoitudega, kuni sinnamaani kus ühel päeval taheti talle õpetada „hot lada“ all töötamist. Kaks avatud kuuma grillahju, kus antakse päevitusjume burgerisaiakestele ja küpsetatakse kohalikku „garlik bread-i“. Mind pandi tol päeval fritüüri taha Dj Ry ry’ga. Igaühel on mingid hüüdnimed, vastavalt välimusele või isiklike omaduste põhjal. Näiteid köögiinimeste nimedest: Casper – tüdruk, kelle nahk on väga valge ning kutsutakse kummitusmultika järgi Casperiks. Stretch – peakokk. (Vb pika kasvu või pika ainsa esihamba töttu saanud nime). Adidas – Tüdruk, kes muud ei kanna kui adidase brändi, isegi tätoveering on tal käel adidas. Ninja – vaikne tüdruk. Wallflower, Pizza girl, Dj Ry-Ry, Milko, Lucky ning paar töölist veel koos meiega, kel pole veel hüüdnime.

Tol päeval juhtus aga tööl õnnetus, kui olime Karinaga uutes positsioonides. Oli laupäev ning hakkas just kiireks minema. Kell oli veidi 19.00 läbi kui grilli kohal puhurid lõppesid töötamise. Kööki kattis õrn suitsuvine ning ligi 5-10min hiljem süttis „hot lava“ kohal laes vihmuti. Paras paanika tabas kõiki köögis olijaid. Karinal õnnestus kiirelt pea eemale pöörata ja eemale joosta. Vett pritsis üle poole tunni kuni selle üle kontroll saadi. 3 tuletõrjujat ning mõned turvamehed askeldasid köögis, kuni köögi inimesed resto ees ootasid. Pärast tunnikese  mõõdumist saime kööki tagasi, kus koristasime u 2-3h. Kõik nõud mis vähegi pritsmeid peale said, läksid uuesti pesumasinast läbi ning pool köögi ettevalmistatud toitudest läks prügikasti. Järgmise päeva „prep list“ (nimekiri, mis tehakse igal õhtul järgmiseks päevaks – toidu ettevalmistamise nimekiri) oli terve seina suurune. (õnneks meil olid järgmised 2 päeva vabad). Üllatusi jagub ja igapäev on midagi põnevat (eriti siis kui on vaba päev), aga sellest juba järgmises blogis.

Warmduscher tööl !